Wednesday, October 18, 2006

Maha raiuti kolm puud



Neid oli kolm.
(Ja kirveste päev siis tuli.)
Neid oli kaks.
(Hõbedast tiibades judin.)
Neid oli üks.
Polnud ühtki.
(Jäi vete alasti vulin.)

(F. G. Lorca)

Poolkuu



Kuu aeglaselt vee peal kõnnib.
Oi taeva sügavat vaikust!
Kuu kõnnib ja iidseid vooge
lõikab ta värelev paistus,
noor oksake peegliks aga
arvab jões hõljuvat laiku.

( F. G. Lorca)

Kuus keelt

Kitarr
paneb nutma uned.
Meeltheitvate hingede nuuksed
pääsevad valla ta ümarast
suust.
Ja otsekui tarantel
suure tähe ta koob,
et küttida ohkeid,
mida voolab
ta mustast puust paagist
pideval hool.

(Federico Garcia Lorca)

Thursday, October 12, 2006

Öökullid

Puuokstel õhtut vastu võttes
kui võõrad puuslikud on reas
öökullid. Sätendavad peas
karmiinsed silmad. Süngelt mõttes

sel raskel, kurval tunnil nad
pealt vaatavad, kui hääletuna
kaob aegamööda ehapuna,
öö ikka enam võtab maad.

Nad õpetavad arukale,
et rutt ja rahutus on vale
ja alati meid eksi veab.

Vaid sõge varje püüda proovib.
See ikka nuhtlust kandma peab,
kes asukohta muuta soovib.

(C. Baudelaire)